Eesti kirjakeele seletussõnaraamat VI / 1 E-raamat


Eesti kirjakeele seletussõnaraamat VI / 1 -  pdf epub

PRICE: FREE

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2001
KIRJUTAJA:
ISBN: 9789985811276
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 5,33

SELGITUS:

"Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" VI köite 1. vihik hõlmab sõnad ´t - tinakas´.

...na kasutatakse ka nendest tehtud enamasti kultusliku otstarbega kivirajatise ehk megaliitehitise kohta ... "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 3. vihik" - Vana ja Hea ... .. Vaata ka. Rändrahn; Menhir; Dolmen; Kromlehh; Viited Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.Mõnede käsitluste järgi võidakse "eesti kirjakeele" all mõelda ka kirjutatud eesti keelt vastandades talle suulist eesti kirjakeelt.. Eesti kirjakeelt normeerib õigekeelsussõnaraamat (ÕS), mida Eesti valitsuse ülesandel koostab E ... PDF 2001.-2002. aastal ilmunud keeleraamatuid ... .. Eesti kirjakeelt normeerib õigekeelsussõnaraamat (ÕS), mida Eesti valitsuse ülesandel koostab Eesti Keele Instituut. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat on viron kielen yleissanakirja, joka julkaistiin vuosina 1988-2007. Sanakirjan toinen laitos julkaistiin nimellä Eesti keele seletav sõnaraamat vuonna 2009. Sanakirjassa on noin 150 000 hakusanaa. Sanakirjan kustantajana ja julkaisijana toimi Viron tiedeakatemian Viron kielen laitos (vir. keeleteaduse, eriti aga eesti keele uurimise tulemusi ja andmeid. Mitte kuidagi ei saa ta omas tarkuses ette hüpata eesti keeleteaduse üldseisust, -- Tulemusrikkaks keelekorralduseks on tarvis uurimusi tegeliku keelekasutuse, keele muutumise ja selle mõjurite, varieerumise, kõne- ning kirjakeele erinevuste ja vastastikuse mõju jne kohta." 31 ostan "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" VI osa 3. ja 4. vihik (aastast 2003-2004), jäta teade: mariaron(ät)hot.ee Vasta Tsiteeri ateena 09. märts 2010, kl 14.23 Haljalast (VK VI:2: sõnastik). Olgu siiski märgitud, et Salomo Heinrich Vest-ringi sõnaraamat „Lexicon Esthonico Germanicum" (1998), kus esineb ohtralt Lääne-Eesti murretele iseloomulikku sõnavara, rend-sõna siiski ei noteeri. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" esitab sõna märgendiga murd. [= mur- 3. vihik 45 fosgeen - hüdrolüüs Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja ... Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. Väga mahukas esimene kogu tänapäeva eesti keelt põhjalikult kirjeldav sõnaraamat. Asendamatu tugi eesti sõnade tähenduste mõistmiseks ja uurimiseks. Iga sõna kohta antakse rikkalikult infot: seletatakse sõna tähendusi ja tähendusvarjundeid, stiilinüansse ja grammatilisi iseärasusi, tähistatud ... 1 Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. I köide, 2. vihik. Tallinn, 1991. 2 H. M e r i s t e, Eramu ja mõni muu. Suleseadja sõnasobitusi. Rmt: Kirjakeel 1983. Tallinn, 1983, lk 152. 3 T. E r e l t, R. K u l l, H. M e r i s t e, Uudis- ja unarsõnu. Tallinn, 1985. 4 E. V e s k i m ä g i, H. E r n i t s, Vene-eesti sõjanduse sõnaraamat. Tallinn, 1986. pole küll ostu-müügi koht, aga ikkagi koht, kus palju keelemehi koos :) Ostaksin "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" VI osa 2-4 vihik Puurauk on maakoorde puuritud silindriline õõs.Puuraugu läbimõõt on mõnest cm kuni mitme meetrini, sügavus kuni 10 km või rohkemgi (ülisüvapuurauk).Puurauke rajatakse näiteks selleks, et uurida maakoore ehitust, leida ja kaardistada maavarasid, väljata vett, gaasi, naftat.. Puuraugust välja võetud silindrilist kivimisüdamikku nimetatakse puursüdamikuks. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat VI köide, 2. vihik, tinakatk-tundlus . Toimetanud Rudolf Karelson, Mai Tiits ja Leidi Veskis. 190-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köi...